Tagasiside ainele

Aine "Füüsika koolis" suutis muuta minu arvamust õppeainesse füüsika, sest kursuse edenedes muutus ka minu arusaam kogu füüsika sisust. Seni olin õppinud füüsikat suhteliselt teoreetiliselt, õppides pähe valemeid. Tegelikult saab läbi praktilise kogemuse, rühmatööde, katsete füüsika hoopis teise vormi.

 Igas loengus õppisin ma kindlasti midagi uut, isegi kui mu blogist seda otseselt välja ei loe. Kõik tunnid olid minu jaoks huvitavad, ka need tunnid mis olid ainult loengu vormis, kuna need loengud õpetasid mulle seda kuidas ei tohiks ühte tundi läbi viia.  Selle kursuse juures meeldiski mulle kõige rohkem see, et see aine oli mitmekülgne ning õppejõud olid väga toredad ning pingutasid väga, et see aine meile natukenegi huvi pakuks. 

Elektriõpetus

Viimases "Füüsika koolis" loengus oli meiega õppejõud Koit Timpmann, kes oli kaasa toonud enda koostatud elektriõpetuse õpiku, töövihiku ja kontrolltööde vihiku. Loengut alusatas õppejõud elektriõpetuse õpikust rääkimisega.

Nii füüsika õpik kui ka selle õpetamine peaks sisaldama :

1. Teaduslikku komponenti-omandamine kindlustab teadmised füüsika alustest ja oskused neid rakendada.
2. Protsessuaalset komponenti- võimaldab omandada füüsikale omase teadmiste hankimise viisi.
3. Ideelist komponenti- kujundab väärtushinnanguid, õpilase suhtumist füüsika osasse ühiskonnas ja suhtumist füüsikasse kui kultuurifenomeni

Kogu esimese poole loengusr tegelesime õpikute, töövikikute ja kontrolltööde vihikute vaatamisega ning seal juures seletas õppejõud miks on õpik just nii üles ehitatud ning millistele asjadele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Elektriõpetuse õpiku kõik peatükid lähtuvad eksperimendist, sisaldavad ajaloolist lähenemist. 

Füüsika õpetamise juures tuleks tähelepanu pöörata ka korrektsele keelekasutusele. Näiteks vale on öelda et  lasen juhtmest vooli läbi. Selline lause  tähendaks seda, et kui ühes punktis on vool siis teises ei ole. Elektrivool on juhtmes korraga igalpool, seega õige oleks öelda, et  juhtmes on /ei ole elektrivool.

Vaatasime ka eksperimentaalse uurimismeetodi etappe:

1. Probleemi püstitamine ja formuleerimine
2. Eksperimendi või vaatluse planeerimine
3. Eksperimendi korraldamine
4. Kogutud andmete registreerimine; katse tulemuse töötlemine; järelduse tegemine; tõlgendamine.
5. teoreetiliste üldistuste tegemine

Teises tunni pooles tegime ülesandeid ning vaatlesime kolme pirni katset.

8 loengus oli küll palju teooriat, kuid huvitav oli kuulata kuidas õpiku koostaja ise seletas oma tehtud õpikut, vihikut ja KT vihikut.

Mitteformaalne füüsikaõpe, projektõpe

8. detsembril toimus "Füüsika koolis"  7.loeng mida viis läbi õppejõud Kristel Uiboupin. Loengu alguses andis ta meile tagasisidet õpimappide kohta. Hiljem arutlesime ka erinevate mõistete üle, kuid palju rääkis ta ka oma kogemusest õpetajana.
Mõisted mida käsitlesime olid: formaalõpe, formaalharidus, informaalne õpe, mitteformaalne õpe, mitteformaalne keskkonnaharidus, projektõpe, aktiivõpe ning huviharidus.
Pikemalt peatusime projektõppe teemal. Õppejõud tutvustas lähemalt projekti "Mina ja atmosfäär".  Selle projekti käigus lennutati õhupall atmosfääri ning koguti sealt andmeid.
https://www.youtube.com/watch?v=Lnqit3T8rhk

Peale selle andis õppejõud Kristel Uiboupin nõuandeid:

• Ära karda vigu teha- neist tuleb aru saada ja õppida.
• Õpetaja on see, kes peab kohanema ja harjuma koolieluga
• Esimene aasta koolis tuleb lihtsalt üle elada. Teine aasta on juba lihtsam
• Laseme õpilastel kastist välja mõelda (eriti loodusainete puhul)
• Meeskond on oluline osa koolielus.

Peale selle jäi kõrvu kõlama lause:"Kui kusagil midagi mädaneb, siis on see bioloogia. Kui kusagil midagi haiseb, siis on see keemia. Kui kusagil midagi ei tööta, siis on see füüsika".

Üllatuskülaline. Soojusõpetuse katsed

Kuuendas "Füüsika koolis" loengus käis meil üllatuskülaline Eero Uustalu, kuid samuti oli meiega ka õppejõud Kadri Veende.
Esimeses loengu pooles tutvustas Eero Uustalu meile andmekogumisvahendit (Labquest Vernier) millel on kuni 6 sensorit millega saab ühendada erinevaid mõõteriistu. Teises tunni pooles tegime õppejõud Kadri Veende juhendamisel soojusõpetusega seotud katseid ning lahendasime ülesandeid.
Katsete tegemisel ja ülesannete lahendamisel kasutasime kalorimeetrit, andmekogumisvahendit, termomeetrit ja elektroonilist kaalu.

Soojusõpetus

24. novembri loengu teemaks oli soojusõpetus mida viis läbi õppejõud Kadri Veende. Samuti osales loengus ka õppejõud Kaido Reivelt, kes näitas erinevaid katseid.
Loengu alguses uuris õppejõud Kadri milliseid harjutusi oleme seoses soojusõpetusega juba teinud ning seejärel rääkis ta meile oma kogemusest 8. ja 9 klassiga.
Edasi arutlesime selle üle, et millal peaks soojusõpetust õpetama, kas kevadel või sügisel?

Sügisel

• sisseastumiskatseteks selged
• õpilased tulevad puhanud peaga kooli (kergem omandada)
• sügis on külm aeg-veidi soojust sügisesse

Kevadel

• sisseastumiskatsed (paremini meeles)
• kevadel toimuvad erinevad soojus'petusega seotud protsessid, näiteks jää sulamine
• astroloogiline kõrghetk selle õppimiseks pidi olema kevadel

Sellele arutelule järgnesid katsed...

Peale katseid hakkasime tegelema tunnijaotuskava koostamisega. Jaotasime soojusõpetuse teemad lehekülgede järgi tundidele. Akadeemilisi tunde peaks kokku olema 16 ning nende sisse peaksid ära mahtuma ka kontrolltööd ning hea kui ka kordamine selleks.

Loengu lõpetasime me mänguga. Pidime paigutama end klassi keskele nii tahkete, vedelate kui ka gaasiliste aine osakestena. See mäng oli minu arvates väga hea kuna selline lähenemine aitaks nii mõnelgi lapsel osakeste paiknemisest paremini aru saada ning peale selle suhelda ka kaasõpilastega.